Eesti kaitseettevõte Telearmy, kes valmistab tehnoloogiat, millega saab iga sõiduki kaugjuhitavaks muuta, on ära lahendanud modernse droonisõja ühe põletavama küsimuse: kuidas korraldada riskivaba logistikat rinde «surmatsoonis».
Nüüd sihib NATO innovatsioonikiirendi DIANA parima 15 sekka valitud ettevõte masstootmist.
Õhudroonide tõttu on praegu rindel «surmatsoon» vähemalt kümme kilomeetrit, vahel isegi juba 15–20 kilomeetrit. See ala laieneb tasapisi, järgmisel aastal on see suure tõenäosusega juba 30–40 kilomeetrit. «Surmatsoon» tähendab, et kõike, mis liigub, võib tabada droonirünnak. Kõige suuremas ohus on igat liiki transport ja masinaid juhtivad inimesed.
Aga eesliinile on vaja viia varustust, moona, toitu, vett ja transportida haavatuid. Siin tulevad mängu maismaadroonid. Vast kõige tuntum Eesti firma, kes mehitamata maismaasõidukeid teeb, on Milrem Robotics, kes ehitab mehitamata roomukeid ehk platvormi.
Juht 3000 kilomeetri kaugusel
Kuid 2022. aasta kevadest tegutseb kaitsevaldkonnas ka Telearmy, kes teeb tehnoloogilist lahendust, millega on võimalik kaugjuhitavaks teha ükskõik mis sõiduki. Ehitad auto ümber ja paned sinna külge nii-öelda aju ning ükskõik mis autot saab juhtida 3400 kilomeetri kauguselt kas satelliidi või raadiolingi abil, ühendust on raske segada, kui selleks on mitu võimalust.
Juht ei pea enam surmatsooni eluga riskima minema, vaid saab ohutust kaugusest rindejoont varustada ja haavatuid evakueerida. Otsepildi viivitus on tehnoloogial vaid 200 millisekundit. Vahe on vaid selles, et juht ei tunneta liikumist, mistõttu nõuab Telearmy tehnoloogia kasutamine harjutamist. Kaugjuht peaks veetma minimaalselt 16 tundi simulaatori taga, et juhtimine ära õppida.
Tehnoloogia on Ukraina rindel kasutusel olnud juba sõja algusest. «Täna oleme Ukraina kaitseministeeriumi poolt valideeritud lisaks muudele instantsidele, mis seal on, ja igapäevaselt tegutseme erinevate platvormide ehk siis sõidukite, maadroonide valmistamisel,» sõnas Telearmy tegevjuht Enn Laansoo juunior, kelle sõnul on olemasoleva sõiduki kaugjuhitavaks tegemine mitu korda odavam kui maismaadrooni ehitamine nullist.
Tema sõnul võtab sõiduki ümberehitamine aega umbes neli päeva. «Kaks päeva on see, kuhu me peame jõudma, aga see sõltubki sõidukist ja siis meie liinist,» ütles Laansoo juunior. Kui rindele pole vaja saata eluga riskima autojuhte või parameedikuid, siis ei pea ka kallimaid sõidukeid transpordiks ümber ehitama, kuigi ka soomukid on võimalik teha kaugjuhitavaks.
Laansoo juunior väidab koguni, et ka jalaväelasi ei peaks rindele surma saatma. Robotid võivad sõdida ka robotitega, sest kaugjuhitavale sõidukile on võimalik paigaldada ka kaugjuhitav relvasüsteem. «Me ei pea sõdurit saatma sinna, et ta teeks oma elementaarse nii-öelda maismaavallutuse ära, saad kaugelt juhtides seda teha,» ütles Laansoo juunior.
Võimalik uus Nokia kaitsetööstuses
NATO kaitsetööstuse innovatsioonikiirendi DIANA parima 15 ettevõtte hulka valitud Telearmy läheb nüüd püüdma mastaabihüpet. Selleks sai ettevõte 300 000 eurot.
«Väiksematel ambitsioonidel [masstootmisest] ei ole mõtet. Meie tegevust toetab tervikuna see, et kaugjuhtimine on muutunud tervikuna transpordisektoris kuumemaks tehnoloogiaks. Ka militaarvaldkond on järele jõudnud, et kaugelt juhitavad maismaasõidukid on muutunud prioriteediks. Ukrainas on see väga kuum teema kõikidel tasemetel,» selgitab Laansoo juunior ettevõtte sihti.
Laansoo juuniori sõnul ootab ettevõte juba ühele suurele lepingule allkirja ja on seeriatootmise faasi lähedal, et ühte kaugjuhitavat sõidukit tehtaks sada ühikut. «Militaarsektoris suure tõenäosusega, kui need ühiku arvud jäävadki saja lähedale, aga mobiilsussektoris ühele kliendile võib olla 1000 autot, kui mitte 2000 autot, kus see tehnoloogia on natuke lihtsam,» rääkis Telearmy juht.
Kas Eesti kaitseväel võiks olla nõudlus sellise tehnoloogia järele? Jah ja ei. Kuigi raha on kaitses aina rohkem, on praegu prioriteet nelja aastaga saavutada esialgne droonivõime õhus.
«Täna paratamatult on õhudroon see fookus, mida peame edendama. See on arusaadav. Kas ja millal nüüd jõutakse selleni, et kaitseväe elementaarne osa on kaugelt juhitavad sõidukid, see võtab paratamatult veel aega,» hindas Laansoo juunior.
Nagu ka Postimees on varem kirjutanud, tehakse Eesti droonitööstuses huvitavaid asju, aga mastaabihüpet veel ei ole. 2022. aastal, kui Venemaa alustas täiemahulist sõda Ukrainas, oli meil kaks droonifirmat: Threod Systems ja Krattworks. Praegu on endiselt kaks droonifirmat: Threod Systems ja Krattworks.
«Eestis on droonitööstuseks hilja,» sõnas Laansoo juunior. «Tunnihind on siin kallim kui kuskil naaberriigis. Meie toetav tööstus ei ole ka soosiv ja peame hakkama seda üles ehitama, mujal käib juba masstootmine.» Vaherahu Ukrainas tooks veelgi rohkem konkurentsi Euroopa turule.
«Mis on Eesti võimalus: see, mis puudutab maismaadroone, on praegu järgmine kuum teema. See ei ole veel massidesse jõudnud ja Eestis on siin juba selged eelised. Milrem on väga hea näide, nad müüvad oma toodet ikkagi üle maailma,» ütleb Laansoo juunior, lisades, et maismaadroonide tootmisel võiks Eesti saada juhtivaks riigiks.
Artikkel leitav siin.
